TÖÖ, TÖÖ,TÖÖT,TÖÖÖT.TÖÖÖÖÖ, TÖÖÖ,TÖÖÖ, TÖÖÖ,TÖÖÖ,TÖÖ, puhkepäev, TÖÖ,TÖÖ

Lõpuks sai see kõige pingelisem osa läbi. Flagship enam ei treeni meid sadama ja mereohutuse osas. Päeva jooksul tegime üldiselt 7-8 õppehäiret. Mõni päev rohkem mõni päev vähem. Mõni häire läks ikka omadega kapitaalselt metsa, teise häire puhul ei jõudnud ära kiita nad. Enamasti siiski olime vajalikul tasemel ja meiega jäädi rahule. Viimane nädalavahetus olime ka merel. Seega ei olnud meil pikka aega puhkust. Kolmapäev tehti siiski puhkepäev, kuna meeskond oli ikka päris väsinud + teisipäeval said ka õppused läbi. Ma ei pidanudki imekombel olema kolmapäeval sadamavahis...
Seega mõtlesin, et võiks minna Edinburghi ja osta endale iPod. Aga võta näpust. Kolmapäeva hommikul tehti ettepanek, et võiks auto rentida ja Šotimaad avastama minna. Mõeldud-tehtud. Rentisime siis Fiat Panta. Jube väike auto ikka. Kolmekesi läksime road tripile. Põhi eesmärk, kus tahtsime ära käia oli Dundee. Sinnapoole võtsime ka kursi. Dundee asub Edinburghist põhjapool. Sinna põrutasime mööda kiirteed. Kiirteel on sõidukiiruse piirang 120kmh. Algul oli ikka väga harjumata ja nati ka hirmutav see tagurpidi liiklus. Vasaku käega käigu vahetamine vajab harjumist. Neil ei olnud ühtegi automaatkäigukastiga autot rentida. Ega ma tegelikult eriti ei tahtnud ka automaati. Manuaaliga on ju huvitavam. :D Õnneks pedaalid on ikka õiges järjekorras ja käigud ka. Lihtsalt ise istud valel pool autot. Enne väljasõitu palusin kaasreisijatel aeg ajalt meelde tuletada, et ma ikka vasakul pool teed sõidaksin. Mõned korrad algul harjumisest teele välja keerates kippusin minema paremale poole teed. Aga kohe tuli ka meelde, et siin on vasakpoolne liiklus. Plus seda rõhuti lepingus ja sildidki sadama lähedal tuletasid seda neljas keeles meedle.
Jõudsime siis Dundee'sse. Selles linnas oli üllatavalt vähe vanaaegseid hooneid. Suht kaasaegne linn. Nägime sadamas üht vana purje-auru laeva. Hübriid laev siis :P. Muidugi ei saa ju kaubanduskeskusest mööda minna. Vähemalt peab ju sisse vaatama, isegi kui ei osta midagi. Millegipärast tulime ikkagi kottidega sealt välja. Ostsin mõned lühikesed püksid ja triik-vabaaja särgi suveks ja mütsi talveks. Üks vennike sai endale 200 EEKu eest jope ja muud pudi-padi. Kolmas sai ka terve hunniku riideid. Leidsin sealt ka ühe laheda kapuutsiga sooja pusa, aga seda oli ainult üks järgi, XXL suurus. Oleks hea meelega selle Merkule ostnud, aga nii suurt pole vast mõtet. Eks vaatab edasi. Karie võiks ka nati täpsustada, millist pusa ta tahtis. ;)
See kaubanduskeskus oli ehitatud poolkaares vana kiriku ümber. Tundus, et kirik enam ei olnud tegevuses. Ime et sellest pole restorani või midagi muud tehtud. Edinburghis on üks vana kirik, millest on restoran tehtud. Teisest kirikust oli tehtud ööklubi (see oli Dunfermline'is). Kui Eestis tahetakse näiteks Niguliste kirikusse teha ööklubi..... Sellest tuleks vist megaskandaal. :D Britid on ses osas tolerantsemad, mis sest et nad on suurem osa rahvast on usklikud. Kirikuid on pea igas kvartalis ja igas väiksemaski linnas.
proovile panekut jõudsime ka lõpuks sinna ülesse. Väga ilus oli seal. Sammas oli pühendatud II maailmasõjas hukkunutele. Vaade oli tervele linnale mega. Nagu näete ka piltidelt. Ilmaga ka meil vedas. See päev paistis päike. Oli küll suhteliselt külm, eriti varjus aga kevade tunne tuli peale. Nii me siis seal ülTagasi Dundee'sse. Olime seal mere ääres laeva juures kui nägime teisel pool linna kõrget mäge mille tipus oli monument. otsustasime siis sinna minna, sest seal on kindlasti väga hea vaade. Ega me ei eksinudki. Peale mõningast ekslemist ja minu sõiduoskusteeval uudistasime. Nautisime ilusat vaadet, ja ilusat tütarlast. Mis seal mail on ikka väga haruldane asi. Kahjuks oli ta mingi kutiga seal ja amelesid. Meel läks päris kadedaks.
Käidud, nähtud, piltegi tehtud... otsustasime edasi liikuda. Järgmiseks võtsime kursi Perthi poole. Ikka mööda kiirteed ja põhiliselt tuldud teedmööda tagasi. Perth on väike linn. Midagi Keila suurust. Aga see eest suht tihedalt asustatud. Nagu ikka otsisime natuke aega kuhu auto parkida. Ka siin mail ei ole parkimistega kuigi head lood. Raha tahavad igalt poolt saada. Lõpuks parkisime siis Lidle (meie säästumarketi sõsarfirma) parklasse. Ja läksime linna uudistama. Jõudsime sinna täpselt koolipäeva lõpu ajaks. Nooremad ja vanemad õpilased kondasid kampades mööda linna ringi. Kõik ilusti kenasti koolivormides. Hakkasin isegi juba pooldama koolivormi Eestis. Aga ega neid kanda nii mugav vist ei ole. Sellest linnast leidsime ka huvitava prügikasti. Mingile majadevahelisele kitsale vahekäigule oli uhke joonistusega uks ette pandud ja uksetaha prügi lihtsast laiali visatud. Üleüldse on siinmail nende prügikastidega kurvad lood. Neid on ikka väga vähe. Tallinnas on neid pea iga posti küljes kesklinnas, siis siin otsi tikutulega taga. Isegi kui prügikast on olemas, viskavad inimesed prahi ikkagi maha. Ma vist rääkisin kunagi varem prügi olukorrast? Ei hakka teistkorda üle rääkima. Lihtsalt ikka ja jälle paneb mind imestaama, kui räpased võivad olla Lääne-Euroopa linna tänavad. Perthis tegime ka väikse tiiru peale. Ei leidnud eriti midagi huvitavat (kui see kunstipärane "prügikast" välja arvata).
Järgmisena võtsime suuna lääne poole. Algul mõtlesime Glasgows ära käia. Kuna ma olin juba käinud ja teadsin, et ka seal ei ole suurt midagi ning varsti me kolime niikuinii laevaga sinnapoole, siis pole mõtet minna. Läksime hoopis enne Glasgow't olevasse tööstuslinna Stirlingusse. Sattusime teepeale kus oli iga saja meetri tagant ringtee. Šotimaal armastatakse jubedalt ringteid. Väiksemad pole veel väga hullud aga suuremad.... Enamasti suurematel pead sa enne ring teed ära valima raja. Iga rada läks erinevasse väljasõitu. Nii juhtus ka meil, et me ei jõudnud ennem ära otsustada millist rada võtta ja sõitsimegi lõpuks valesse kohta. Tegime siis ümberpööru (mis ei ole ka lihtne suure liikluse tõttu) ning läksime teisele katsele. Leides lõpuks kesklinna lähedal mingi firma parklas koha, läksime vanalinna jalutama. Siin oli ikka vanalinn olemas erinevalt eelmistes linnades. Kahjuks jõudsime sinna juba pimedusevarjus ja fotoka aku vilgutas ka punast tuld. Tegime siiski mõned pildid. Käisime Stirlingu lossi vaatamas. Sisse muidugi enam ei saanud. Aga loss oli mäe otsas (nagu alati) ja sealt oli jälle ilus vaade öötuledes linnale ja ka naaberlinnale. Kahte linna sai eristada ainult siltide järgi. Nii on paljude linnadega siin. Raske on aru saada millal üks linna algab ja teine lõppeb. Vahest on linnade vahel põllumaad, vahest on need ka linna sees.
Nüüd otsustasime tagasi laeva minna. Mõeldud-tehtud. Auto viisin ka Arnold Clarki parklasse, kust ta sai võetud. Oligi päev läbi.
Selline reisimine hakkas aga meile meeldima. Ja tegelikult on isegi kasulikum autoga reisida kui ühistranspordiga. Busside ja rongide piletid on jube kallid. Rongi pilet Rosyth'ist Edinburgh'i edasi-tagasi maksab £4.30 (95EEK). Vahemaa kahe linna vahel on 30km. Vahemaa Rosyth'i ja Dandee vahel on aga kolm korda suurem. Plus rongi või bussiga minnes oleks saanud ainult ühte linna minna, kuna jalutamine linnas võtab oma aja. Autoga läks aga kogu reis maksma £16 (325EEK) per nägu. See hind sisaldab ka bensiini, mis on siin suht kallis (u. 23EEK/l).
Pühapäeval plaanime aga minna Inverness'i. See on meie laeva (Sakala) endine nimi ning selle linna lähedal on ka Loch Ness järv. Äkki näeme ka koletist? Öeldakse, et kui läed Šotimaale, siis peab kindlasti ära käima Edinburghis ja Loch Nessi järve ääres. Nii me siis üritame ka teha. Mina olen muidugist roolis. Mitte sellepärast et mulle jubedalt meediks ja teistel ei lase vaid nii on kõige odavam. Alla 23 aastastel on rent kallim ning kellel on olnud load käes 2 aastat või vähem, on ka kallim. Nii ongi minul kõige odavam (sest ma olen vanuselt teisel kohal ajateenijatest ning load ka käes olnud 4 aastat).
Aitab kah selleks korraks....
Mrömm