teisipäev, 29. juuni 2010

28.06.2010 Nysted, Taani

Tervitusi! Lõpuks ometi sai Kiili nädal läbi. Oli tore aga lõpuks kogu see lärm ja melu hakkas ära tüütama. Kui Saksamaa võitis Inglismaad jalgpallis, oli terve linn kui lolliks läinud. Pasundasid vahetpidamata, 80% sakslastel olid lipu värvid värvitud näole või mujale kehale, lehvitasid lippe (mõnel üksikul autol ei olnud lippu küljes), seisid auto katuseluugist väljas ja karjusid ning pasundasid nii kuis jaksasid. Politsei aga ei teinu midagi seaduse rikkumise eest (ei kinnitatud turvavöid, ohtlikud manööverdamised, signaalitamine ohu puudumisel jne.). Vahetult peale jalgpalli lõppu hakkasid kõik laevad oma sireene tuututama, neilt võtsid eeskuju autod ja üleüldse, tehti lärmi kõigega millega vähe saadi. Nii et terve linn kajas.Teise inimesega kõrval ei saanud lärmi pärast rääkida, kuna lihtsalt ei kuulnud. Iseenesest võiks eestlased ka nii patriootlikud olla ja rohkem lipudega lehvitama. Lärmamise osa võiks ainult vahele jätta.
Käisime ka Hamburgis uudistamas. Muidugist mindi kohe niiöelda punaselaternate tänavatele. huvitav jalutuskäik. Kui kedagi huvitab, siis 50 euri eest saab asja tehtud. mõnes kohas isegi 30 euri. Peale litsimajade (mis enamasti olid seest nagu labürindid) ja show baaride olid litsid ka tänava peal rivis ja võtsid valimatult kõik meessoost isikud rajalt kõrvale. Enamasti küsitakse ka kust ma pärit olen. Ütlen Eestist, küsitakse kus see on. Ütlesin Ida-Euroopast. Üks keerras kohe kannapealt ringi ja läks minema. Juu talle siis ida-eurooplased ei meeldi. Mulle viskas ka lõpuks kopa ette nende agresiivne pealetükkimine ning läksin teiselepoole teed. Seal oli vähe rahulikum. Pikemalt ei hakka ma sellest reisist siin rääkima.
Kiilist avastasime ka Eesti telgi üles, kus eestlastest müüad ning eesti õlu. Sealt kogusime endale kohe tuttavad. Laupäeval oli laevade paraad. Me ka loomulikult osalesime. Päris lahe oli vaadata merel kümneid kui mitte üle saja laeva. Täielik mastide rägastik. Muidugist pidid suured reisilaevad ka meie vahelt läbi saama. Siis nad tuututasid seal. Nendest võttis kohe vedu aurulaevad oma aurupasunatega ning mõni loll veel. Nii oligi iga natukese aja tagant pasunate plärin üle Kiili lahe. Isegi vene purjelaev Kružernstern oli merel. Selles laevade rägastiikus oli vaja kogu aeg tähelepanelik olla, et kellegile otsa ei purjetaks ja vastupidi. Eestis sellist asja ei koge. Kui Eestis mõni teine laev lähemale kui 50m tuleb on juba paanika. Meilt pani mõni lausa paari meetri kauguselt mööda. Järgmise päeva õhtul oli ilutulestik. Selleks läksime jälle merele ja triivisime enamasti. Jälle oli kümneid laevu väiesel alal ja kõik vaatasid et kellelegi otsa ei triivi. Ilutulesti ise oli suhtelistlt pikk ~20min ja väga huvitav. Lisaks sellistele mida Eestist näeb, olid seal veel huvitavad ruumilised kujutised. Näiteks kuubikud, muud hulknurgad, smile'd :) (naerunäod), südamed jne. Oli mida vaadata. Laeval laulis regelaulu naisterahvas, keda kohtasime paar õhtut tagasi Eesti telgis, kus ta ka laulis. Isegi sakslased kogunesid ahtrisse kuulama eesti regelaulu. Mõnus õhtu oli.
Kui reisijad maale pandud, hakkasime kohe Taani poole sõitma. Eesmärgiga kütust osta (seda sinist maksuvaba). Jõudsime Taani (Nysted'i) selgus, et kuna hetkel toimub plokaad sakslaste ja hollandlaste vastu, siis me ei saa osta kütust. Üritasime küll selgitada, et me eestlased ja ainult lipp on saksa aga ei lugenud see midagi. Taanlased ei müü maksuvaba kütust sakslastele ja hollandlastele ning neil ei ole lubatud teha kommerts reise Taanis. Sakslased omakorda plokeerisid kunagi Taani sadamaid merelt ja maalt. Igatahes nad on kõik omavahel tülis ja meie süütukesed kannatame selle all. Igaks juhuks panime valli ja poomi otsa Eesti lipu lehvima.
Iseenesest on see linn (Nysted) väga armas väike linnakene. Lahedad madalad vanaaegsed majakesed on siin ning linn ise väga vaikne ja rahulik. Käisime ka ujumas. Vesi on üllatavalt soe. Sai mõnuga seal sulistatud. Eile ja täna oli ekstrapalav. Ma suutsin ennast päikese käes isegi ära kõrvatada.
Järgmise lugemiseni!

kolmapäev, 23. juuni 2010

23.06.2010

Tervitusi! Pole ammu kirjutanud. Pole ammu ka reisinud. Vahepeal sai siis kool ää lõpetatud. Tahtsid viimasegi võhma välja võtta. Aga lõpetatud siiski sai. Lõpukõnegi peetud. See selleks...
Aprilli algul lendasin Taani laeva järgi (Air Balticuga). Teenindus selles lennukompaniis ei kannata erilist kriitikat. Inglise keel oli ka vilets neil. Kopenhaagenist sõitsime rongiga ühte väikesesse külla teisel saarel ja sealt bussiga Svensborgi (pilet ~600 EEK per nägu). Ilus linn. Tööpäev hakkab seal kell 07:00 hommikul (!) ning lõppeb kell 15:00. Ja nii kui kell kukub, jätavad töö sinnapaika. Missest et töö lõpetamiseks kuluks veel 20 minutit ja laev saaks ää sõita. Ei me pidime ootama hommikuni neid. Peale kaht nädalat jõudsime Eestisse.
21.06.10 lendasin Estonian Airiga Hamburgi vahemaandumisega Berliinis. Lennul polnud väga vigagi. Sai ühe mikropiruka ja topsitäie vett. Hamburgi lennujaamas hakkasin otsima infopunkti uurimaks võimaluste kohta minna Kiili. Loomulikult oli info seal kuhu vaatasin kõige viimasena, sama lugu panga automaadiga. Kiili sõitsin bussiga 1,5h. Kiili lahe (kanali) ääres oli tuhandeid inimesi. Läbi rahvamassi leidsin laeva ülesse. Samal õhtul oli ka kohe sõit.
Oleme Kiili kanali kõige tagumises otsas. Väljasaamiseks peab sild avanema. Sillal on avanemisgraafik aga sellest kinni ei peeta. Avaneb siis kui ise tahab. Laevad nii kaua sõeluvad karjade viisi väikses basseinis üritades mitte kokku põrgata ning ootavad armulist sillaavajat, kes võtaks viitsimuse kokku ja vajutaks nupule.
Saksamaal, või siis Flensburgeri õlle reklaam - komme, näeb ette et peale igat sõitu tehakse keraamilise korgiga õlled lahti kõik koos korraga, ise samal ajal öeldes „plops“. Niimoodi õpetatakse inimesi jooma! :P Aga noh, meremehed vanad joodikud ise ju...
Täna oli kundedega sõit ja kingiks neilt saime tuule joped. Ja mitte mingisugused odavad, vaid korralikud. Eestis midagi sellist juba ei koge. See oli küll kasulik kink. Tänane sõit oli üldse parajalt pikk (6h) ja mõnus. Ilm oli suhteliselt soe ja kõigil tuju hea.
Eile vedas mind A.e kail olevasse lõbustusparki 66m kõrguse torni otsa, mis teeb vabalangemist. A.e rääkis oma kogemusest Austraalias, mis oli kuskil 2 korda kõrgem. Mul oli see tõttu enne torni minekut jube hirm ja süda peksles. Kardan ju kõrgust ja vabalangemine ise... teate küll. Aga ei olnudki nii hirmus kui kartsin aga adrenaliini laksu sain siiski kätte. Leppisime kokku, et kui tekib võimalus minna benžit hüppama, siis läheme. Mul käivad ainuüksi selle mõttest külmavärinad läbi. Aga ära ma teen, nui neljaks!
Täna jaanilaupäev. Siin seda eriti ei tähistata aga meie teeme õhtul grilli.

Praeguseks polegi rohkem midagi rääkida. Suvi alles ees, samuti reisid ja seiklused. Läbi Rootsi peaksime jõudma juuli algul Eestisse ja kodumaa rahvast ka rõõmustama oma ilusa kuunariga.