Terekest siis jälle. Täna siis anti pidulikult laev meile üle ja ma ka kolin laeva. See aga tähendab, et ma võib-olla ei saa enam mõnda aega netti ja ka nii tihti kui baasis olles. Aga eks näis, kuidas asi välja kujuneb.
Ilm siin ikka muutub jube kiiresti. Oli väike laeva üleandmis tsereomoonia. Ma pidin ka seal kuskil seisma kõik see aeg. Kui kõik pihta hakkas oli õues ilus päiksepaisteline ilm. Mingid tumedamad pilved olid kuskil kaugel. Aga need pilved jõudsid ülikiiresti meieni, koos tugeva tuulega, mis pani mehed kõikuma ning vihmaga (kohati oli vist isegi rahetaoline moostustis mis taevast alla sadas). Loomulikult kui tseremoonia läbi sai, sai ka vihm otsa ja päike tuli välja. Vikerkaargi piilus natuke eemalt.
Selle nädala algul oli pinnaltpäästjatel väljaõpe. See oli päris huvitav. Teisipäeval oli meil terve päev tegemist vees (ennelõunat basseinis ja pärastlõunat doki akvatooriumis). Basseinis tegime igasuguseid harjutusi. Kokku olime seal jutti 2h 30min umbes-täpselt. Õppisime erinevaid päästevõtteid. Lõpus aga olid kõige vastikumad asjad, samas ka huvitavad. Pidime panema pea vette üle selja küürutades, et ninasõõrmed ilusti lahti ja ülespoole oleksid. Et ikka vesi saaks ilusasti ninna joosta. See polnudki minu jaoks kuigi vastik, sest olen harjunud sellise asjaga. Teine harjutus oli minu jaoks aga uudne. Pidime ette panema maski, mis kattis silmad ja nina. Ja ette pidime panema loomulikult vee all, et ikka mask seest vett täis oleks. Siis pidime vett täis maskiga pea veepeal ujuma teise basseini otsa. Mis ta siis ära ei ole, lihtsalt suurt ei näe midagi, mõtlesin ma. Ega ei näinudki, aga halvem asi oli, see; kui üritasin suu kaudu hingata, siis kadus ka ninal õhusurve seest ära ja maskis olnud vesi hakkas nina kaudu kurku voolama. Nii ma siis terve tee köhisin ja purtsatasin seda vett välja suust. Tekkis huvitav ringlus; vesi ninast sisse ja suust välja. Peale söömist siis aga läksime päris põhjamere soolasesse vette. Kuna see aga on doki akvatoorium, siis on see jube must ja õline. Meid see aga ei seganud. Vesi oli üllatavalt soe ja jube-jube soolane. Mainin igaksjuhuks, et me käisime hüdrokostüümis ujumas. Sain ka esimest korda elus siis lestadega ujuda. Kahjuks olid need tuukrite lestad ja ei sobi eriti pinnaltpäästjale. Seega ei tulnud nendega ujumine mul eriti hästi välja. See eest sai aga vähemalt 5 korda 5m kõrguselt vette hüpata. Kes teavad, mind Irise pealt, teavad ka, et see ei olnud minu jaoks probleem.
See on praegu üldjoontes kõik. Aega vähe, ei jõua rohkem kirjutada. Millal järgmine kord minu järjekordset meistriteost :P saate lugeda ei tea.
Mömm!
Ilm siin ikka muutub jube kiiresti. Oli väike laeva üleandmis tsereomoonia. Ma pidin ka seal kuskil seisma kõik see aeg. Kui kõik pihta hakkas oli õues ilus päiksepaisteline ilm. Mingid tumedamad pilved olid kuskil kaugel. Aga need pilved jõudsid ülikiiresti meieni, koos tugeva tuulega, mis pani mehed kõikuma ning vihmaga (kohati oli vist isegi rahetaoline moostustis mis taevast alla sadas). Loomulikult kui tseremoonia läbi sai, sai ka vihm otsa ja päike tuli välja. Vikerkaargi piilus natuke eemalt.
Selle nädala algul oli pinnaltpäästjatel väljaõpe. See oli päris huvitav. Teisipäeval oli meil terve päev tegemist vees (ennelõunat basseinis ja pärastlõunat doki akvatooriumis). Basseinis tegime igasuguseid harjutusi. Kokku olime seal jutti 2h 30min umbes-täpselt. Õppisime erinevaid päästevõtteid. Lõpus aga olid kõige vastikumad asjad, samas ka huvitavad. Pidime panema pea vette üle selja küürutades, et ninasõõrmed ilusti lahti ja ülespoole oleksid. Et ikka vesi saaks ilusasti ninna joosta. See polnudki minu jaoks kuigi vastik, sest olen harjunud sellise asjaga. Teine harjutus oli minu jaoks aga uudne. Pidime ette panema maski, mis kattis silmad ja nina. Ja ette pidime panema loomulikult vee all, et ikka mask seest vett täis oleks. Siis pidime vett täis maskiga pea veepeal ujuma teise basseini otsa. Mis ta siis ära ei ole, lihtsalt suurt ei näe midagi, mõtlesin ma. Ega ei näinudki, aga halvem asi oli, see; kui üritasin suu kaudu hingata, siis kadus ka ninal õhusurve seest ära ja maskis olnud vesi hakkas nina kaudu kurku voolama. Nii ma siis terve tee köhisin ja purtsatasin seda vett välja suust. Tekkis huvitav ringlus; vesi ninast sisse ja suust välja. Peale söömist siis aga läksime päris põhjamere soolasesse vette. Kuna see aga on doki akvatoorium, siis on see jube must ja õline. Meid see aga ei seganud. Vesi oli üllatavalt soe ja jube-jube soolane. Mainin igaksjuhuks, et me käisime hüdrokostüümis ujumas. Sain ka esimest korda elus siis lestadega ujuda. Kahjuks olid need tuukrite lestad ja ei sobi eriti pinnaltpäästjale. Seega ei tulnud nendega ujumine mul eriti hästi välja. See eest sai aga vähemalt 5 korda 5m kõrguselt vette hüpata. Kes teavad, mind Irise pealt, teavad ka, et see ei olnud minu jaoks probleem.
See on praegu üldjoontes kõik. Aega vähe, ei jõua rohkem kirjutada. Millal järgmine kord minu järjekordset meistriteost :P saate lugeda ei tea.
Mömm!
1 kommentaar:
Ega kõrgelt huppamine ei ole jah vist sulle midagi uut. Ja kui sul veel mingi kostüüm ka seljas siis ei ole üldse mingit jama.
Kle aga ära seda vett seal liiga palju siise larbi. Saad mingi jama endale äkki.
Püüa siis tubli olla ja tervita Harryt ka.
Postita kommentaar