Laupäev, 30. mai 2009

28.05.2009 Long Beach, California

Täna käisime linnas; Universal Studios, kuulsuste tänaval, Hollywood Hillsil ja Beverly Hillsil.

Alustame algusest. Sadamast jalutasime Long Beachi kesklinna, kus saime Metro (kompani nimi) trammi peale. Sellega saime Los Angelese kesklinna. Sealt istusime ümber sama kompani metroo rongile. Sellega sai Hollywood sõidetud (kahjuks maa all erinevalt trammist) kokku üle tunni aja. Nii palju kui ma trammist linna nägin siis teed on laiad, autod on laiad ja suured aga majad on üksteise otsas, madalad ja aiad eriti väikesed. Tundub, et pooled elanikud on mehhiklased. Neid oli tänaval kerge ära eristada ja neid oli palju ning hispaania keel on vist teine ametlik keel, kuna kõik tekst oli kakskeelne. Siin on tõesti väga palju erinevast rahvusest ja rassist inimesi. Igasugust keelt võis tänaval kuulda, see pärast ei pööranud ka keegi tähelepanu kui meie meeskonna liikmed omavahel vene keeles rääkisid (välja arvatud üks politseinik, kes hakkas huvi tundma kust tuleme, mis rahvusest oleme ja kuhu läheme). Long Beachi kesklinn on ilus ja puhas. Esmamulje oli hea ja arvasin, et igal pool on nii. Ega ikka ei olnud küll. Mida kaugemale kesklinnadest seda mustemaks ja räpasemaks läks. Selgituseks nii palju, et Long Beach, Los Angelas, Hollywood, Beverly Hills, San Pedro ja teised on kõik eraldi linnad aga omavahel kokku kasvanud. Moodustavad ühe mega suure linna aga igal ühel on oma linnavalitsus, erinevad maamaksud jne.

Inimesed on üldiselt sõbralikud ja jutukad. Tihti hakkasid täiesti võõrad inimesed omavahel rääkima ühistranspordis. Inimeste riietus aga varjeerus vastavalt sellele mis linnas oled ja mis linnaosas. Ehk Long Beachi kesklinnas nägi enamasti suht maitsekalt aga tagasihoidlike riietustega inimesi, oma jagu ülikondades inimesi. Agulipoole minnes (äärelinna mõtlen, majad olid koledad ja väikesed) muutus inimeste riietus ka vastavaks; lohvakad suvalised odavad kaltsud seljas, mis ei pruugi omavahel üldse sobida. Aga pea-asi et neil endil on mugav kanda. Kesklinnas oli pakse inimesi vähem, mida äärelinna poole seda paksemaks läksid :D L.A. keskuses võis igasuguseid kujusid näha. Hollywoodis aga oli juba rohkem beibestiilis tütarlapsi ja üldse ilusaid tüdrukuid rohkem. Oma välimusele pandi rõhku seal kandis rohkem. Seega välimuse järgi võid öelda umbes kust kandist nad pärit on :D Väga palju oli näha räpistiili (~70% mustanahalistest), kus püksid rebakil ja trussikud tõmmatud riiete peale rinna alla. Oleks siis trussikud huvitavad ja uhked olnud (midagi vaadata), ei need olid tavalised hallid või mustad bokserid (...vist). Imelikud tegelased! Hulle kohtas ka. Mõni pobises sõimata kedagi/midagi oma ette, teine naljakalt riides ja tõmbles niisama jne. Ühistranspordis käisid mõned alalõpmata edasi tagasi pakkudes midagi müüa oma kilekotist. Teised käisid lihtsalt kerjamas. Kodutuid ja kerjuseid oli omajagu igas linnas. Mõni oli asfalttleele telgi püsti pannud, mõnel lihtsalt voodi kesset tänavat, veel vaesemad magasid seal kus said lageda taeva all.

Hollywoodis Universal Studio peatuses tulime metroost välja, üle ristmiku ning ootasime Universali „turistirongi”, mis viis meid peaväravani. Sealt ostsime päevapiletid soodushinnaga $99 (tavaliselt $120). See oli „in front of line” pilet ehk iga atraktsiooni puhul lasti meid kõigepealt sisse/peale. Seal teemapargis oli nende suurimad ja edukamad linateosed esindatud; Simpsonid, Bluse Brothers, The Fast and the Furious jne. Kahjuks kõikidel aktraktsioonidele ei jõudnud (ühest päevast jääb väheks). Kõigepealt läksime Teminator 2 : 3D vaatama. Seal pidime ennem tükk aega ootama, siis tehti natukene komejanti ning lasti saali. 3D prillid anti uksepeal juba. Põhimõtteliselt tehti meile teatrid koos filmijupiga. Ehk oli päris näitlejad laval kes kehastasid tegelasi ekraanil. Nii nad üritasid tekitada muljet et tegelased hüppavad ekraanist välja, jooksevad ja tegutsevad laval, siis jälle filmis jne. Film ise oli 3D ehk kõik need koletised ja asjad tundus et vahivad sulle otsa 20cm kauguselt. Lõpus, kus Terminaator robotite keskuse õhku laskis ja suitsu pilv tuli meie poole, pandi suitsugeneraatorid ja puhurid tööle ja aeti ka päriselt suitsu näkku, siis kõva pauk ja meie istmed tegid paari cm-se kukkumise (nagu oleks me plahvatuse lööklainega tabatud). PS. Filmis oli Terminaatoriks ikka see California kuberner aga laval mingi muu mees. Selle lava mehe nägu üritati igat moodi varjata, et inimesed aru ei saaks (kord oli seljaga publiku poole, kord nägu pimedas jne).

Järgmisena läksime Jurassic Parki. Seal oli suur paadi taoline asjandus mis hulpis vee peal. See veeti kõigepeal ülesse ning siis lasti vooluga kaasa minna. Teel nägime igasuguseid dinosauruseid, mõni pritsis vett, teine üritas ehmatada mõni tegi lihtsalt lolle nägusid jne. Lõppes paadisõit tunnelisse minekuga ning siis „kosest” alla. Võttis seest õõnsaks küll. Peale seda käisime nati muuseumis ringi.

Special Effects stages’is näidati kuidas erieffekte tehakse filmis. Šõu juhtideks olid 2 naist, kelledel oli päris hea huumorimmel. (Üldse ameeriklastel paistab hea huumor olevat) Nalja sai palju. Enne sisselaskmist kutsusid nad paar vabatahtlikku ning hiljem sees veel mõned trikkide läbiviimiseks. Huvitav ja naljakas oli aga midagi uut ma seal teada ei saanud.

Teate sellist filmi nagu Backdraft? See film rääkis tulekahjudest ja vapratest tuletõrjujatest. Selles stuudios selgitati ja näidati kuidas nad mõned raskemad ja ohtlikumad võtteid tegid. Viimases vaatuses pandi ka „laoruum” põlema. Tuld pritsis igalt poolt ja paugutas ka mõnuga. Lõpetuseks hakkas kõik kokku kukkuma, kaasa arvatud meie jalgealune põrand. See kukutati paari cm-i jagu. Tuli oli ehtne mis seal kasutati ja nagu ma aru sain, oli enamus gaasi abil põletatud.

Rohkem atraktsioonidele ei jõudnudki, sest tahtsime veel enne pimetat Hollywood boulevard’ile jõuda. See tänav on väga pikk ja sirge ning kuulsuseid tundus et tuhandeid kellede nimed tähe sees ajalukku maha pandud. Ei hakka nimesid nimetama, kunagi näete mõndasid piltidelt. Mingi hiina restorani ees oli tsemendist valatud plaadid, millede peal olid kõige kuulsamate käe ja jala jäjed ning nende oma käega kirjutatud nimi ning mingi tekst. Kes veel aru ei saanud, siis: tsement oli veel pehme kui need jäljed sinna trambiti-kirjutati ning hiljem tänavasillutiseks pandud. Enamus meie seltskonnast tahtsid laevale tagasi minna, aga mina ja motorist tähtsime veel rohkem linna läha. Me kahekesti läksime kuulsuste tuurile. See maksis $25. Istusime ilma katusetta mikrobussi ning juht (naine) rääkis kogu tee mikrofonisse. Sõitsime läbi Hollywoodi mäekülje ja Bevery Hillsis; näidati kuulsuste maju/villasid/losse. Nägin villat, kus Osbournid oma realety TV-d tegid, kus Ben Affleck kunagi elas, Brad Bitti poissmehe villat, Shon Conneri villa väravaid (kust parasjagu maastur sisse sõitis ja veel terve hunnik kuulsuste kodusid. Enam ei mäletagi kõiki nimesid ja maju. Ausalt öelda olin ma üllatunud, miks kuulsused seal elada tahavad.

Esiteks: teed olid kitsad ja halvas korras. Kuidas nad oma kallita sportautdega seal sõita saavad? Meie buss hüppas ja kargas mõnuga nendel teedel. Minge sõitke autoga Lasnamäel, saate tunda millised teed on Hollywoodis:D

Teiseks: Maja on majas kinni. Hoovid suhteliselt väikesed. Majad ise olid üldjuhul parajalt suured aga suur hoov oli mõnel üksikul.

Kolmandaks: Paparatšode ja meiesuguste turistide pärast on enamus kasvatanud suured puud ja põõsad majaette, sellega endalt päekesevalgust tublisti vähendanud. Kellel taimed ei varjanud piisavalt, neil oli öö-päeva ringselt kardinad ees.

Neljandaks: nägin mõne pooleli oleva maja ehitust. Kvaliteeti pole ollagi ja maksavad maja eest kümneid miljoneid dollareid. Põhiline ehitusviis on toikad maa sisse ning tsemendist või puit karkassist maja püsti. Arvestades et majad asuvad mäe nõlval, on maalihete oht suur. Selline maja läheb koos maaga allamäge. Kiid rääkis, et selline on valdav ehitusstiil. Kas teie oleksite nõus maksma mu Viimsi maja eest 15 miljonit dollarit? Tegelt oleks mu maja rohkemgi väärt, kuna ehituskvaliteet on tunduvalt parem ning hoov suhteliselt suur võrreldes Hollywoodiga. Ainult maja on väiksem võrreldes nimetatud piirkonnaga.

Beverly Hillsis on ka jaotatud mitmeks eri kallidusega piirkonnaks. Seal kus maamaks kõige suurem on ka teed korras ja tänavad hooldatud. Aga majad väikesed, koledad ja veel kallimad kui Hollywoodis. Võrreldes Hollywoodiga olid teed laiemad ja paremad, üldse oli elukeskkonna peale mõeldud. Hollywoodis ehitas iga üks kuhu künka otsa sai oma maja ning teed tulid takka järgi. Ainuke põhjus mis võiks minu arust hinda kõrgemaks ajada oli vaade. Kui maja on künka nõlval, siis õigesti valitud asukoha puhul oli väga hea vaade tervele Los Angelesele ja muudele linnadele. Aga see tihti peale tähendas ka, et inimestel oli parem vaade nende majade akendesse.

Arhidektuuri poolt vaadates oli nendes kahes linnas kokku ilusatest, suurtest, uhketest, mitmekordsetest villadest kuni agulimaja tüüpi majadeni välja. Igale maitsele oli mingi maja. Aga kujutan ette, et need paparatšod ja turistid võivad neil ikka tüütud olla küll. Sa tahaks, et ööpäeva ringselt käiks keegi su aiataga luurel ja pildistamas? Mina küll ei tahaks.

Lõpp kokkuvõttes oli päev huvitav. Kahjuks kõike ei näinud. Selleks peaks nädala-paari vähemalt siin veetma. Seega on põhjust veel tagasi tulla. Soovitan kõigil külastada, kellel võimalus peaks tekkima. Ärge laske ennast tolli ametnikel ära hirmutada, ameeriklased ise on üldjuhul sõbralikud ja abivalmid.

2 kommentaari:

Kaire ütles ...

Vaata, et sa siis hästi palju pilti teed. Mitte ainult ilusatest, vaid ka koledatest ja imelikest asjadest.

Kõike head sulle sinna.

EestiKaru ütles ...

No eks ma üritan. Kõike ei saa netti üles panna, ülejäänuid näed siis kui ma kodumaale tagasi jõuan ;)